Praktiline tegevus 2: Teatriloo jutustamine

  • Õppijad teevad rühma improvisatsioonis loomingulist koostööd
  • Õppijad harjutavad oma kuulamisoskust
  • Õppijad oskavad keeleliselt ja füüsiliselt improviseerida
  • Õppijad peaksid tundma end improvisatsiooni tegevusi proovides mugavalt
  • Loovus ja innovatsioon
  • Informatsiooni analüüsimine ja töötlemine
  • Info ja ideede edastamine ja vahetamine
  • Teiste toetamine
  • Koostöö meeskondades ja võrgustikes

2-3 lehte paberit või pabertahvel

Õppijad osalevad kahes  loo jutustamisele keskenduvas teatri improvisatsiooni tegevuses

Sissejuhatus ja soojendus ( 10-15 minutit)

Koolitaja palub õppijatel koguneda ja ringi istuda. Ta selgitab, et selle ülesande käigus räägivad nad koos ühe loo. Lool peab olema algus ja lõpp. Loo esimene lause on järgmine:

Ükskord ammu elas ___” ning lugu lõppeb lausega “Loo moraal on ___”.

Iga õppija saab korraga lisada ühe sõna või lause. (Koolitajad peaksid ise otsustama selle üle, kas õppijad saavad korraga panustada ühe sõna või lausega).

Koolitaja peaks juhendama õppijaid harjutama aktiivset kuulamist, seni öeldut meeles pidama ja lisama loole sobivaid ja asjakohaseid jätke.

Koolitaja võib korraldada lühikese harjutusringi, kus õppijad saavad kontrollida kas saadi tegevuse sisust aru ja seejärel proovida loo jutustamisega päriselt alustada.

Kui koolitaja tunneb, et lugu hakkab loomulikul teel lõppema, annab ta viimasele õppijale korralduse lõpetada lugu lõpulausega.

Põhitegevus: Kolme lauseline stseen (15 minutes)

Koolitaja selgitab, et tegevuse eesmärgiks on, et stseeni kaks tegelast kasutavad ainult kolme lauset. Koolitaja ja õppijad koostavad koos paarisuhete rollide nimekirja ja kirjutavad need paberile või valgele tahvlile. Mõned näited suhetest võivad olla vanem/laps, arst/patsient, õpetaja/juhataja, kass/hiir, juust/kreekerid jne. Koolitaja peaks selgitama, et on oluline, et õppijad edastavad oma tegelase kohta infot ka keha abil. Näiteks juhul, kui õppijad valivad kassi/hiire suhte, aitaks loomade füüsiline imitatsioon publikul suhtest aru saada.

Koolitajad paluvad õppijatel istuda pealtvaatajatena ja paluvad kahel õppijal olla õppijaks A ja õppijaks B. Koolitaja määrab neile ühe paarissuhte selliselt, et ülejäänud õppijad seda ei tea. Õppija A ja B peavad pidama kolmelauselist vestlust, millest selgub, millised on suhted A, B ja A vahel (õppija A esitab kaks kolmelauselist osa). Kui stseen on läbi, istub õppija B maha, õppijast A saab õppija B ja uus õppija liitub õppijana A. Jätkake nii, kuni kõikidel õppijatel on olnud vähemalt üks võimalus mängida nii A- kui ka B-rolli.

Aruteluküsimused peale soojendus ülesannet:

  • Kas see lugu oli loogiline? Miks oli või miks ei olnud?
  • Mida oleks saanud teha paremini, et lugu oleks olnud tulemuslikum ja loogiline?

Aruteluküsimused peale põhitegevust:

  • Kui raske oli tegevus? Kas oli keeruline tegelaskuju ainult 3 lausega edasi anda?
  • Milliseid strateegiaid kasutasid paarid stseenides, kus tegelaskujud said kiiresti selgeks?
  • Milliseid strateegiaid kasutaksid, kui saaksid tegevust korrata? Miks?
  • Segatud vanuserühmad (osalejad A ja B).
  • Rääkige sellest, kuidas vanus mõjutab või ei mõjuta seda, kuidas osalejad oma lugusid kujundavad. Kas on erinevus?
  • Analüüsige iga osaleja jutustamisstiili. Kas vanus mõjutab seda, kuidas me jutustame lugusid?