See tegevus sobib umbes 10-20 inimesele.
Tööde tagastamine on kollektiivne.
Iga meeskond selgitab oma metoodikat faktide/ideede seletamisel.
1.Üks kõige kasulikumaid tööriistu kontseptuaalseks uurimiseks on probleemne või piiripealne juhtum. Kui tahame näiteks mõelda, mis teeb midagi õiglaseks, võib olla väga kasulik kaaluda juhtumeid, mis ei ole õiglased ega selgelt ebaõiglased. Enne juhtumi tutvustamist õppijatele jagab koolitaja kaardid ja õppijad kategoriseerivad järgmised mõisted vastavalt sellele, kas need on elus (alive) või mitte (not alive).
2.Koolitaja seletab, et idee nagu “elus olemine” on ajalooliselt välja kujunenud ning põhineb teaduslikult teadmisel.
3.Koolitaja jagab uued kaardid ning palub neil kategoriseerida mõisteid, et kas “KUNST” või “MITTE KUNST”:
4.Õppijad saavad paar minutit arutlemiseks ning peavad siis oma valikuid põhjendama.
5.Sarnaselt eelnevatele harjutustele saavad õppijad kaardid, mille abil peavad otsustama, kas miski on “ÕIGLANE” või “EBAÕIGLANE”. Kui nad ei suuda otsustada, siis on olemas ka “?” kategooria.

6.Pärast antud juhtumite kategoriseerimise üle arutlemist annab koolitaja viimase näpunäite kriteeriumide kohta märkuste tegemiseks:
7.Lõpuks palutakse õppijatel iga mõtet ühe sõnaga iseloomustada.
Seda tegevust võib pidada põlvkondadevaheliseks tegevuseks ja see sobib erinevatele vanuserühmadele, mis on seotud teabe edastamise ja vahetamise oskustega ning meeskonnatöö ja võrgustike koostööga. Vastavalt osalejate kogemustele võib kaaluda erinevaid vaatenurki.
