Austus on tuletatud ladinakeelsest sõnast “respectus”, mis tähendab “tähelepanu”, “kaalutlemist” või “arvestust”. Seda kirjeldatakse kui “indiviidi väärtust või tähtsust, indiviidi kvaliteeti või võimekuse austamise tunnet.”
Austus on oluline nii inimestevahelises suhtluses kui ka isiklikus identiteedis. Austust võib pidada ka laiaulatuslikuks inimlikuks nõuandeks. See on nii individuaalse iseloomu kui ka inimestevaheliste suhete oluline aspekt. Tunda end väärtustatuna võib pidada isegi põhiliseks inimõiguseks. Ebaviisakus on tõsine probleem, mis võib põhjustada lõhesid ja isegi jõhkrust.
See on kontseptsioon, mis viitab võimele väärtustada ja austada kellegi teise sõnu ja tegusid, olenemata sellest, kas nõustume või jagame kõike, mida nad teevad. See seisneb teise inimese talumises ja püüdes teda mitte solvata. Kellegi austamine ei hõlma talle hinnangute andmist tema uskumuste, käitumise või mõttekäikude põhjal.
Teiste õiguste, vaadete, soovide, kogemuste ja pädevusega arvestamine, inimeste julgustamine oma mõtete jagamisel ning viisakas kohtlemine on kõigi jaoks ülitähtsad põhimõtted.
Suhted ja seotus teistega koormatud raskuste ja pettumustega, kui austust pole.
Teised ei austa meid, kui me iseennast ei austa, ja meie ei saa neid austada, kui nad meid ei austa.
On ülimalt oluline tunda end turvaliselt, et saada rääkida kartmata, et teid kritiseeritakse, häbistatakse või väärkoheldakse.
Kasutage järgmisi suuniseid, mis aitavad väljendada austust ja hoolivust teiste suhtes:
